4. Ettevalmistused, 2

"Kogu see värk siin on nagu meie peakorter. Osad meist isegi elavad siin," lausus Theo. Tema ja Andie istusid taas nõupidamisruumis.
"Elavad siin?" kordas Andie üle.
"Jah, ma pärast näitan sulle. See koht on tegelikult võimas. Aga tagasi teemasse. Diego on nagu meie ülemus. Tema asutas selle koha ja 'salaorganisatsiooni'."
"Salaorganisatsiooni?" kordas Andie uuesti.
"Jah, noh. Kui sa veel tähele pole pannud, siis me võitleme kurja vastu. Politsei pole siinmail just eriti kõrgel tasemel, sellepärast astusime meie mängu. See on ohtlik ning me ei ole just kõige 'helgemad'. Sellepärast ei tohigi politsei asjast midagi teada," rääkis Theo.
"Oota nüüd. Te olete head, aga hävitate kurjaga kurjust?" küsis Andie sarkastiliselt. "Mis mõttes?" Theo pööritas silmi ning asus selgitama.
"Oletame, et Ameerikat ründab mingi eriti julm sarimõrvar, kes on tapnud üle 100 inimese. Ta üritab järgmiseks tappa näiteks mind, kuid sina lased ta ennem maha. Sa oled ju sellega päästnud mõned elud ja teinud maailmale suure heateo?" tõi Theo näite.
Nüüd oli Andie kord silmi pööritada.
"Suurepärane näide, Theo," ütles ta naerdes. "Aga tegelikult on sul vist õigus," jõudis ta lõpuks järeldusele.
"Näed siis. Tule, nüüd on aeg sulle meie peakorterit näidata," lausus Theo ning tõusis püsti, valmis Andie'le tutvustama tema uut 'hobi'.
-
"Ja viimaseks minu lemmik - kõige lõõgastavam koht maailmas," lausus Theo ning suundus taas liftide poole. Andie jõudis temaga vaevu sammu pidada. Nad olid läbi käinud terve maapealse hoone, mis väljast paistis kui tõeline urgas, kuid mis seest oli täiuslik. Seal olid kabinetid, nõupidamisruumid, laborid, isegi puhketoad ja eluruumid. Ees oli jäänud veel vaid maa-alused ruumid.
Nad sõitsid liftiga üsna pikalt maa alla ning kui lifti uksed lõpuks avanesid, seisid nad silmitsi suurte raudustega kahel pool koridori ning ühega otse ees. Theo suundus koridori lõpus oleva ukse poole ning avas lukud oma võtmetega.
"Mis nende uste taga on?" küsis Andie ja näitas enda kõrval olevatele ustele.
"Ühes on garaaž ja teises relvaladu. Aga nüüd," lausus Theo ja lükkas pidulikult laiali suured rauduksed. Andie pilku köitsid märklauad ja seina peal rippuvad tulirelvad. Neid oli palju, kõik erinevad.
"Kuidas saab see olla maailma kõige lõõgastavam koht?" küssi Andie üllatunult. Tema süda hakkas igatahes kiiremini lööma ning ta kõndis edasi, adrenaliin soontes voolamas. Ta oleks hea meelega kohe haaranud esimese relva ning seda proovinud, kuid ta ei tahtnud oma usaldust proovile panna-
"Kujuta ette, et sa oled millegi pärast minu peale vihastanud. Sa tuled siia, võtad kõige võimsama relva ning lased märki, kujutades ette, et see olen mina. On ju rahustav?" selgitas Theo talle. Andie pöördus mehe poole.
"Miks pean mina alati su näidetes olema see, kes kõik maha kõmmutab?" küsis ta naeratades. Ka Theo naeratas, paljastades oma säravvalged hambad.
"Kas need on laetud?" küsis Andie relvadele suunates.
"Peaaegu kõik," noogutas Theo. "Tahad proovida?"
"Igatahes," lausus Andie. Theo võttis seinalt kõige tavalisema väikse revolvri ning suunas selle märklauale. Hetke pärast käis pauk ning märklaua keskele tekkis väike auk.
"Tee järele," lausus Theo üleolevalt.
"Edvistaja," märkis Andie ning võttis Theo käest revolvri. Ta jõudis vaevu sihtida, kui juba käis pauk. Andie astus ehmatusest paar sammu tagasi.
"Ma oleksin vist pidanud mainima, et sellega tuleb õrnalt ümber käia. Iga väiksem vajutus päästikule ja...noh nägid isegi. Ära muretse, natuke harjutamist ning...," jättis Theo lause pooleli. Ta oli just jõudnud märgile piisavalt lähedale, et näha Andie tulemust. Ta oli üsna kohkunud olemisega.
"Kuidas sa seda tegid?" küsis ta imestunult. Kuul oli läbistanud märklauda vägagi keskpunkti lähedalt. Andie kehitas vaid õlgu.
"Minust saab veel asja," märkis ta heatujuliselt ning valmistus uueks katseks.
"Ja ma pole selles kahelnudki," lausus theo, kes oli oma enesekindluse tagasi saanud.
"Aga ära unusta, et minu ülesandeks on sind õpetada," lisas ta ning astus Andie kõrvale. Ta võttis naise käe ning suunas selle märklaua poole. Hetke pärast vajutas ta päästikule ning naeratades astus ta Andie'st eemale.
Kuul oli läbistanud märgi keskpunkti.

3. Ettevalmistused,1

"...Su isa püüdis oma põhja minevat firmat päästa. Ta võttis laenu rahapesuäridest, enamasti rikastelt vanadelt, kes ajasid oma ärid püsti ebaseaduslikul teel. Ta ei teadnud, mis kõik sellega kaasneb. Kuid ta ei suutnud ühele neist võlga tagasi maksta...," rääkis Theo Andie'le, mida viimane oli palunud tal teha. Andie tõusis laua tagant püsti.
"Andie, sa ju ise tahtsid, et ma sulle kõik räägiksin," tuletas Theo talle meelde.
"Ma tean, aga ma ei jäta seda nii!" hüüdis Andie ning juba oli ta toast väljunud. Ta jõudis pimedasse koridori, kus oli ennemgi olnud ning läks sihikindlalt vasakult teise ukse juurde.
"Kuhu nüüd?" küsis Theo, kes talle järgnenud oli.
"Vaata mind," lausus Andie ning vajutas lingi alla, lastes uksel pärani vajuda. Rachel ning tema kihlatu olid endiselt kabinetis, liiga hõivatud, et avatud ust tähele panna. Kuid Andie't see ei heidutanud.
"Khm-khm," ümises ta.
"Andie!" hüüatas Rachel pigem etteheitvalt kui üllatunult.
"Te varjasite minu eest kõike," lausus Andie rahulikult, kuid külmalt, lootes, et Rachel ja mees saavad aru, millest ta rääkis. Mõlemad olid vait ning vahetasid omavahel pilgu.
"Aga ma tahan aidata," lausus Andie lõpetuseks. Mees vaid noogutas ning lausus pigem Theo'le kui Andie'le: "Kohtume 10 minuti pärast nõupidamisruumis."
Enne veel, kui Theo ukse kinni lükkas, kuulis Andie Rachel'i protestivat häält.
-
"...Jerry Wilkins, kodanikunimega Jeremy Wilson, 42, on praeguseks teadaolevalt tapnud 4 inimest, tegeleb uimastite maaletoomisega. On kahel korral põgeneneud vanglast, on loomulikult tagaotsitav. Kuna ma näen, et politseil suuri võimalusi tema kinni nabimiseks pole, arvan ma, et meie peaksime sekkuma," tutvustas Theo lühidalt Andie vanemad tapnud meest.
Nad olid taas pika toolidest ümbritsetud lauaga toas. Theo seisis tahvli ees, aeg-ajalt sinna rääkimise kõrvalt märkmeid tehes. Tuba oli rahvast täis. Kokku olid kutsutud ilmselt kõik hoones olevad inimesed, nende hulgas ka Andie.
"Hääletame," pakkus Rachel, kes istus Andie kõrval. Theo oli esimene, kes käe tõstis.
"Pole vaja hääletada. Meie ülesanne on võidelda kurja vastu. Otsus on vastu võetud," lausus Rachel'i kihlatu, kelle nime Andie veel ei teadnudki, kuid kes istus laua otsas ja oli ilmselgelt vägagi mõjuvõimas.
"Kingston," viipas ta oma paremal käel istuvale lokkis juustega mehele,"sina saada patrull välja igale linnast välja viivale lõigule. Turner, Smith ja Wesley uurivad Wilson'i võimalikke peidupaiku. James, Cartler kandke hoolt varustuse eest. Rachel uurib Wilson'i eraelu," jagas mees kõigile ülesandeid ning pöördus kõige viimasena Theo poole.
"Sina vaata, et ükski politseinik meie tegevusest teada ei saaks," lausus ta. Nii mõnedki turtsatasid enne, kui toast väljusid.
"Ülejäänud - olge valvel ja kättesaadavad," hüüdis mees veel üle toa. Andie tõusis viimaks laua tagant püsti.
"Ja mina?" küsis ta. Taas tekkis paus, mille lõhkus Rachel.
"Diego, me ei peaks teda ohtu seadma," lausus Rachel.
"Ta ise tahab seda," vastas Diego. Toast olid lahkunud kõik peale Andie, Rachel'i, Diego ja Theo.
"Tal pole väljaõpet."
"Ta oleks hea peibutis."
"Ta on kõigest süütu ohver. Teda tuleks kaitsta!" ei andnud Rachel alla.
"Äkki kuulate, mis Andie'l endal öelda on?" sekkus nüüd ka Theo. Tekkis vaikus ning Andie otsustas, et võib selle ära kasutada.
"Ma tahan aidata. See oleks aus, sest mina olen ikkagi ka tema ohver..,"
Rachel lõi rusikaga vastu lauda.
"Kas mina olen ainus, kes tema heaolu eest seisab!?" hüüdis ta. Diego pöördus Theo poole ning lausus:"Theo võib talle õpetada enesekaitset." Theo noogutas.
"Meil pole aega!" vaidles Rachel vastu.
"Ainult kõige hädavajalikumad nipid," lausus Theo.
"Me peaks süütuid kaitsma, mitte neid ohtu seadma!" ei lõpetanud Rachel. Diego ei teinud enam oma kihlatust välja, vaid pöördus Andie poole.
"Kas sa oled oma otsuses kindel?"
Naine seedis hetkeks küsimust, kuid vastas siis selgesõnaliselt.
"Jah."